ää mida

Ramsese vembud 2

Elas kord Ramses kes käis oma peremehega jahil. Peremehe nimi oli Jüri. Üks päev läksid nad metsa jahile. Jüri lasi ühte parti , aga õnneks ta lasi mööda pilvesse. Järsku hakkas vihma sadama ja neil ei olnud midagi peale võtta , et mitte märjaks saada. Nad leidsid ühe puujuure kuhu oli võimalik maga jääda kuni vihm lõppeb. Nad jäid magama. Nad ei saanud palju magada ,sest karul oli ka vaja peavarju kuhu magama jääda. Ta otsis ja otsis kuni lõppuks leidis peavarju kuhu magama jääda. See oli see sama puujuurikas kus olid Ramses ja ta peremees Jüri. Ta läks puujuure alla ja jäi magama. Ramses aga tundis, et midagi trügib mind välja. Ta vaatas oma taha ja nägi karu. Aga kahjuks sai aeg otsa ja ma pean ära minema . tsau!!!!!!!!

ma ei tea

Näärid - 31. detsember, 1. jaanuar

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused, ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Mina nääre ei pea ja ei hakka ka pidama ,aga ma arvan , et see on väga igav. Jõulud on palju huvitavamad.

Jõulud - 24. detsember – 6.jaanuar

On tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulud on kõige ilusamad ja lahedamad pühad. Siis saab kinke ja laulda . Minule jõulud meeldivad. Jaanipäev - 24. juuni

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanipäev on järgmine mis on minu lemmik püha.

Kolmekuningapäev, 6. jaanuar

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.Mina ei pea kolmekuninga päeva .See on mõttetu ja igav päev.

õpetajate päev – 5. oktoober

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud .Mulle meeldib sellepärast ,et siis on õpetajad hästi toredad.

Paavlipäev - 25. jaanuar

Kristlikus kalendris Pauluse ümberpööramise püha.

Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu pidi selleks ajaks alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased . Ma ei teagi mis päev see on.

Luuvalupäev - 9. veebruar

Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele.

naistepäev - 8. märts

Naistepäev on erakordselt kummalise saatusega päev, mida riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana pühitseti peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Ametlikult tähendas see koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevad-talviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill

Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil on kõige naljakamad inglis keele tunnid .Seal saab alati nalja .Isegi siis kui õpetajal on kehv tuju (sitt tuju) .Markus suudab alati õpetajal tuju heaks ajada .Me teeme alati õpetajale mingit vempu nagu näiteks :ei hakka õppima või et me ei istu kui tund algab .Me suudame alati õpetajal tuju heaks ajada .

Teine hea tund on kehaline - kasvatus sest seal oleme me aleti õues ja seal saab kõvasti nalja .

Meie klassi juhataja on Martin Salong ja ta on ka kehalise õpetuse õpetaja .Ta on ka hea naljaviskaja

Talumees

Elas kord talumees kes oli nii rikas ja kortsus . Nagu rikas ikka oli ka tema ihne ja tujutu . Ta laiskles päevad läbi .Töö tegid tema eest ära orjad ja teenijad .Ühel ilusal päeval läks kortsuline , ihne tujutu ja laisaloomuline kasiinosse raha maha mängima . Ta istus maha et mängida mängu . Aga samal ajal tehti pommi ähvardus ja kõik läksid välja , ainult see halvas tujus mees jäi sinna . Kasiinosse sisenes kuri Silver kellel oli vöö pomme täis . Ta läks talumehe juurde ja ütles……………..!!!!!!!!!!!!!!!
Kahjuks sa meie telesaate aeg otsa . Vaadake meid tulevasel aastal jälle .

mina ise

http://www.gag.ee/plugins/p17_image_gallery/popup.php?categoryid=20&p17_sectionid=97&p17_imageid=2564

Mina

Tere mina olen Karl Anders Vaikla . MUlle meeldib tennist mängida ja suusatada . Ma käin Gustav Adolfi Gümmnaasiumis 5.b klassis . MUlle meeldib õppida loodust ja ajalugu . Mata meeldib ka kui on normis hinnded . Ma elan Suurupis Mäeranna külas . Mu maja on 23 meetrit merest . MU lemmik loom on koer . Mul on isa ema ja vend kellega ma kogu aeg kaklen .

l..e... t..o s..v..e..t.

suusatamine

Mina arvan sellest suusatamisest seda ,et nad ei oska oska suusatada niimodi kui tänapäeva suusatajad . Noh ,aga sellel ajal olid kehvemad suusad ja ei olnud määrdeid . Suusad olid puust , aga tänapäeval on plastmassist ja see on kergem ja libiseb rohkem kui puusuusad. Sell päeval kui nad suusatasid oli vähe lund ja ma arvan , et seal ei olnud hea sõita . Kõige naljakam oli see kui keegi käis enne finisit käntsu . Mina muidu sõidan koguaeg kui vähegi lund on . Mulle meeldib sõita.